Roman Toi 105. sünniaastapäeva puhul Toronto Eesti Meeskoori nimel, lauluvend Andres Raudsepp, vastuvõetud meeskoori koosseisu Helsingi kontsertsaali laululaval aastal 1964.
‍
Tahaksin mälestada Roman Toid kui üht erilist eesti ilotegijat laulu alal. See, mida Roman Toi saavutas Toronto Eesti Meeskoori dirigendina 20 aasta jooksul nii sagedasti Massey Hall'i kõlavas kontsertsaalis oli asendamatu. 

Meeslaulu hääled, oma helisageduste tõttu, on koorilaulu seades looduslikult tihedalt kokku sulatatud. Need laulukõlad pakuvad tulemuse, mida teised koorid ei saavuta. Meenutagem populaarseid meeskoori laule nagu ,,Kuu" ja ,,Kodukotus". Kas ei tee need südame soojaks? 

Roman Toi - veel nooremas eas - saavutas meeslaulu pinnal tõelise tasandi sõjajärgsel Saksamaal peetud laulupäevadel ja -pidudel. Sellel alusel teda paluti 1950. aastate algusel tulla Montrealist Torontosse, siis kui Toronto Eesti Meeskoor oli juba asutatud. Peatselt kutsuti teda ka juhatama laulupidudel, nii Austraalias kui ka Rootsis, ja aastal 1990 oma kodumaal. Nii kujunes temast meie lauluisa. 

Elagu mälestus Roman Toist! 
‍

Minu esimene mälestus hr. Roman Toist pärineb muusikaõpetuse tunnist. Seal lehitsesin kord muusikaajaloo õpikut ning mulle jäi silma foto meesterahvast, mille alla oli kirjutatud R.Toi. Mõtlesin, et nii huvitav nimi – lühike ja omapärane. Ja see oligi kõik. Kuigi nimi jäi mulle terveks eluks meelde.
‍
2012. kevadel olin lõpetamas oma esimest Kanada külastust Work and Travel programmi raames. Tahtsin oma visiidist kaasa võtta rohkem kui vaid isiklikud mälestused. Panin kokku kohalikke tegusaid eestlaseid kujutava portreefoto näituse. Kuna avastasin, et ka R.Toi on Torontos siis avanes mul võimalus temaga kohtuda ja pilti teha.
‍
10. märtsil 2012 aastal oli mul au kohtuda isiklikult hr. Toiga. Ta sõitis 96-aastaselt veel ise autoga ja me kohtusime Tartu College’is. Tegin seal temast vajalikud portreefotod ning pärast seda istusime natukes aega Masters Buffeteria’s. Saatsin ta auto peale ning tegin ka ühise foto kolledźi parklas. Kohtusin hr. Toiga peale seda meeldejäävat kohtumist veel mõned korrad Torontos ja aitasin kaasa tema 100. sünnipäeva juubeli tähistamisele Torontos.
‍
Romanil oli meie esmakohtumisel palju öelda ja tema süda muretses Eesti pärast, hinges oli kurbusenoot, aga kordi rohkem oli rõõmu elatud pikast ja sisukast elust, mis võimaldas tal nii paljut korda saata. Jätkuv elutahe ning positiivne maailmavaade olid väga nakatavad ning ma ei suutnud uskuda, et jagan lauda sellesama Roman Toiga, keda koolis õpiku kaudu teadma sain...
‍