Tartu College’i seinamaalingu Arne Roosmanilt

Autorist

Arne Roosman
Litograaf, raamatu- ja teatridisainer, seinamaalingute autor. Illustraator ja maalikunstnik. Sündinud Tallinnas. Õppis kunsti Rootsis. Tuli Kanadasse 1957. Esinenud näitustel Kanadas ja mujul. On võitnud mitmeid auhindu. Elab Bancroftis, Ontarios aastast 1998.

Seinamaalingutest
Tartu College’i seinamaalingud telliti Arne Roosmanilt 2016. aasta kevadel ja paigaldati hoone Bloor Street poolsele fassaadile sama aasta juulis.

Tartu College, arhitektuuribüroo Tampõld & Wells poolt projekteeritud üliõpilaste ühiselamu ja Toronto eestlaste akadeemiline ja kultuurikeskus valmis 1970. aastal. Hoone sai nime Tartus asuva ühe vanema Euroopa ülikooli järgi. Tartu Ülikool asutati Rootsi kuningas Gustav II Adolf poolt 1632 ja kandis tollal ametlikku nime Academia Gustaviana. Seinamaalingul võite näha nii ülikooli rajajat, hoonet, kus see 17. sajandil tegutses (pole säilinud) ja ülikooli praegust kuue sambaga peahoonet, mis ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Ülikooli peahoone taustal paistavad stiliseeritult Eesti maakaardi piirjooned.

Eesti kultuur on väga keelekeskne. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome lõunarühma. Koos sugulaskeele soome keelega on eesti keel üks vanemaid Euroopas kõneldavaid keeli, mida räägib emakeelena veidi üle 1 miljoni inimese. 2004. aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad – põhjaeesti ja lõunaeesti. Eesti kirjakeelt hakati 17. sajandil kujundama estofiilidest baltisakslaste poolt.

Esimeseks eesti kirjanikuks peetakse Kristian Jaak Petersoni (1801-1820), kes kirjutas luulet ja esseistlikke proosamõtisklusi. Petersoni sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Kirjaniku sihvaka figuuri võite näha ka seinamaalingul. Sarnane monument seisab Tartus Toomemäel.

Üks esimesi eesti soost kirjakeele arendajaid oli Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850), kes praktiseeris arstina, kuid õpetas ka Tartu Ülikoolis eesti keelt. Faehlmann tegi algust ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamisega. Faehlmanni figuuri võite samuti seinamaalingult leida.

“Kalevipoja” koostamise viis lõpule Friedrich Reinhold Kreutzwald, keda te Tartu College’i seinalt ei leia, küll aga näete siin tema kaasaegset, esimest Eesti suurt poetessi Lydia Koidulat. Koidula isamaalist luulet on viisistanud paljud eesti heliloojad. Koidula sõnadele loodud lauludeta ei möödu ükski laulupidu.

Kõiki kolme nimetatu ja paljude teiste eesti kultuuritegelaste käsikirjalist pärandit hoitakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Muuseumi 19. sajandi lõpust pärit hoone on samuti seinamaalingul koha leidnud.

Nüüdseks UNESCO vaimse pärandi nimekirja kantud laulupidude traditsioon sai Eestis alguse Tartust, kus 1869 toimus esimene eesti üldlaulupidu. Selle initsiaator ja üks üldjuhte oli Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen – koolmeister, rahvusliku liikumise tegelane, ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees väljaandja. Seinal võite näha praeguse Tartu laululava kõrget kaart.

Tartu on ka teaduse linn. Sellele viitavad nii mõnedki detailid Roosmai seinamaalingus, muuhulgas Tartu Ülikooli vana anatoomikumi hoone (ehitatud 1803-1805 Johann Wilhelm Krause projekti järgi), mis tänani alles ja ülikooli kasutuses, küll mitte enam anatoomikumina. Praegu tegutseb seal haridusuuenduse keskus.

2016 loodud Tartu College’i seinamaalingud pajatavad möödakäijale lugusid Eesti aja- ja kultuuriloost. Tulevikus loodame neid täiendada lugudega, mis kõnelevad Kanadas elavatest eestlastest. Seinamaalingul kujutatud eesti rahvuslipu sini-must-valge seob neid kahte kogukonda.